Eluenergia teadlik juhtimine e mis toimub joogatunnis

Esimene, mida joogatundides teeme, on keskendumine hingamisele. Hingamine on see, mis varustab meie keha eluks vajaliku hapnikuga ning selle kaudu ka eluenergiaga. Hingamise kvaliteedist (sügav või pealiskaudne, katkendlik või vujuv, kiire või aeglane jne) oleneb see, kui palju meil on energiat, milline on meie emotsionaalne seisund ja tervis. Hingamise kaudu saab hing ennast kehas väljendada ja seda elusaks muuta. Hingamine on keha ja hinge ühendav lüli. Kui me enam ei hinga, ei ole meie sees ka hinge ehk elu(energiat).

Igapäeva olukordades ei pruugi olla hingamine vaba ja sügav. Kui veedame palju aega istudes või mõnes muus sundasendis, on peamise hingamislihase diafragma e vahelihase vaba liikumine takistatud. Kõige paremini liigub diafragma lamades ja seistes. Sellepärast alustamegi tundi ühes nendest asenditest sügavalt ja vabalt hingates.

Vaba hingamist võivad takistada ka stress ja emotsionaalsed pinged, kuna pingeseisundi puhul tõmbame alateadlikult lihased pingesse. Nendest pingetest joogatundides vabanemegi.

Keskendudes hingamisele toome tähelepanu ära ka ühelt energiaröövlilt – mõtetelt ja nendega seotud erinevatelt emotsioonidelt. Võib tunduda vältimatu, et me kogu aeg mõtleme, anname hinnanguid, arvame midagi ja tunneme sellest tulenevalt erinevaid tundeid – ärevust, muret, kahtlust, rõõmu, kurbust jm. Selleks et oma igapäevaelus hakkama saada, on nii mõtlemine kui emotsioonid vajalikud, kuid pidev automaatne mõttevada peas ja pidevalt mingis emotsioonis (nt ärevuses, mutetsemises vm) elamine võtab meilt asjatult eluenergiat.  Emotisoonid, muide, ongi teatud tüüpi energiad, kas siis kerged e nn positiivsed või rasked e nn negatiivsed.  

Teeme tundides ka eraldi hingamisharjutusi e pranayama´sid, millest igaüks on erineva keha tasakaalustava ja mõistuse keskendumist soodustava energeetilise mõjuga.

Kas teadsid, et umbes 40% aju töö energiast kulutavad silmad e vaatamine? See on ka üks põhjuseid, miks paljude harjutuste tegemisel suleme silmad. Ja muidugi ka selleks, et paremini keskenduda oma kehale, selle aistingutele, teadlikule hingamisele ja liikumisele.

Meie keha elustava energia peamine kanal on selgrooga kohakuti. Selgroo e lülisamba kanalis sees on ka seljaaju, mis on osa kesknärvisüsteemist ning ühendab aju kehaga ja selle kõikide funktsioonidega. Selja venitamine ja pingetest vabastamine mõjub kogu kehale ja närvisüsteemile elustavalt. Kui selg on pinges ei saa energia ka mujal kehas vabalt liikuda. Sellepärast on iga joogatunni kavas lihtsad selga venitavad ja lõdvestavad harjutused.

Kui suuri emotsionaalseid ega füüsilisi pingeid kehas enam ei ole ja me ei ole enam liiga kinni ka mõtetes selle kohta, kuidas me välja paistame, mida teised võivad arvata, kas oleme ikka “normaalsed” ja “korralikud”, saab keha ise hakata liigseid pingeid vabastama, kui lubame tal näiteks ennast raputada. Keha teab intuitiivselt, kuidas ennast pingetest vabastada, kui me teda oma mõtetega liialt ei kontrolli. Pealegi on see mõnus - tunnetame, kuidas keha tunneb sellest rõõmu.

Harjutused ja asendid, mida tundides teeme, on kombinatsioon hingamisest ja liikumisest, jällegi selleks, et energia erinevates kehaosades hakkaks liikuma, pinged vabaneksid, lihased kõigepealt lõdvestuksid, veniksid ja siis tugevneksid. Dünaamilised e liikumisega harjutused äratavad energia, mis paneb tööle ka füsioloogilised ja biokeemilised protsessid kehas. Staatilised harjutused, kus hoiame mõnda asendit pikemalt, on head rahunemiseks, keha ja mõistuse stabiliseerimiseks, lihaste tugevdamiseks, vananemise aeglustamiseks.

Erinevad liikumised on ka energeetiliselt erineva mõjuga: näiteks ülespoole sirutused ja  tahapainutused annavad aktiivset energiat, ette- ja allapainutused aitavad rahuneda.

Kõike seda on tunni ülesehituses ja harjutuste valikus arvesse võetud – energia, mis kehas ja mõistuses liikuma hakkab, on tasakaalus – me ei muutu hüperaktiivseks ega jää ka liiga rahulikuks e uimaseks või loiuks.

Tunni lõpus lõdvestame kogu keha erinevate kehaosade kaupa, et äratatud ja liikuma pandud energia integreeruks ja tasakaalustaks kogu keha.

Kõik see kokku annab kerge ja vaba enesetunde, mis ei ole midagi erilist, vaid tegelikult normaalne olek, mis aitab ka oma igapäevaelu ja tööd väiksema pingutusega toimetada, sest kehas on vähem pingeid ja takistusi ning mõistus töötab lõdvestunumalt kuid optimaalsemalt.

Joogatundides osalejad on seda kirjeldanud järgmiselt:

“Tunnid on rahulikud ja harjutused igaühele jõukohased ning võib tunduda, et midagi erilist ei toimugi. Peale joogatundi on aga kogu keha ellu ärganud, soe ja vaba.” (Maria)

"....mulle meeldib, tunni ülesehitus - tasakaalus on hingamine, venitamine, harjutus ja lõdvestus. /…/ istuvale tööle suurepärane vaheldus ja aitab kinni istutud lihased uuesti pikaks venitada ja tunnist lahkudes on "kergem" et mitte öelda hõljuvam olla." (Nele)

"See trenn suudab tekitada samaks õhtuks ja ehk paariks järgnevakski päevaks rohkem hetkes-olemise-elamise-oskamise-tunnet.” (Marje)

Et tunda ennast hästi ja tervena, hoida keha ja lihased toonuses, ei ole vaja teha suurt pingutust nõudvat rasket trenni või keerulisi harjutusi, piisab lihtsatest energia liikumist soodustavatest harjutustest. Kui soovid ise järgi proovida, saad liituda teraapiliste joogatundidega.