Miks on rahu ja lõdvestus organismile oluline

Pidevat pinget ja valmisolekut reageerida reguleerib organimis sümpaatiline närvisüsteemi osa konkreetsete hormoonide eritamisega. Seda nimetatakse ka “võitle või põgene” (fight or flight) rezhiimiks. Sellist pinge ja stressi seisundit hoiavad ülal ja toidavad tihti ka meie harjumuslikud mõtted – hinnangud meid ümbritsevale keskkonnale, sündmustele ja infole  – ning nendest tulenevad emotsioonid (näiteks hirm, ärevus vms). Kuidas mõtted ja arusaamad mõjutavad meie tervist, loe blogipostitusest "Oleme oma keha ja tervise loojad".

 Organismi rahuolekut reguleerib närvisüsteemi parasümpaatiline osa. Selle närvisüsteemi osa toimimise ajal, mida nimetatakse ka “puhka ja seedi” (rest and digest) rezhiimiks, toimub toidu seedimine, omastamine ja väljutamine, seega keha puhastamine, ebavajalikust vabanemine, taastumine ning uue energiaga varustamine.

Nii tegutsemine ja selleks valmisolek kui rahu ja lõdvestus peavad olema tasakaalus. See tähendab, et pärast tegutsemist või pingutust peab järgnema lõdvestus ning ressursside ja jõuvarude taastamine. Kui tasakaal on paigast ära pikemat aega, annab see tunda erinevate terviseprobleemide, valude või haigustena.

 Ei ole vist õige väita, et tänapäeva elu pakub meile liiga rahulikku elutempot ja keskkonda. Kui bilanss on rahu kahjuks paigast ära, tuleb ise midagi teha, et tasakaal taastada ning võtta aega rahunemiseks ja lõdvestumiseks. Ei maksa oodata, et rahu saabub iseenesest või “ükskord see rabelemine lõpeb”. On igaühe enda otsus luua enda jaoks rahu ja tasakaal. Kui me ise kiirustamise rattast välja ei astu, anname oma osalusega sellele veelgi kiirust juurde.            

Kui sa seda lugedes tunned ärritust või mõtled: “tänapäeva maailmas ei ole rahulik olek võimalik, “ siis ei ole sa võib-olla ammu tõelist rahu ja lõdvestust kogenud. Siiski vajab seda sinu keha ja mõistus, olenemata sellest mis maailmas või ümberringi toimub.

Pingesolek ja suutmatus lõdvestuda võivad väljenduda ka magamis- ja uinumisprobleemidena, mis omakorda võib põhjustada kroonilist väsimust. Teraapiliste joogatundide lõpus teeme alati kogu keha lõdvestust, mida võib teha ka voodis enne magamist, aga samuti halva enesetunde korral või pärast tööpäeva rahunemiseks ja lõdvestumiseks. Koos sissejuhatava alaselja lõdvestuse ja hingamisega saad seda vaadata ja kaasa teha joogatunnis salvestatud klipi järgi:

 Kui keskendume oma kehaga tegelemisele ning hingamisele, jätame kõrvale pinget ja ärevust tekitavad harjumuslikud mõtted, arvamused ja emotsioonid ning saame võimaldada oma kehale ja mõistusele taastumiseks ja tervenemiseks vajalikku rahu.