Jahuta end hingamisega

Hingamine on tähelepanuväärne inimkeha füsioloogiline funktsioon selle poolest, et see toimub automaatselt, kuid seda saab ka teadlikult reguleerida ehk muuta. Hingamise reguleerimisega, hingamisharjutuste tegemisega saab muuta nii oma emotsionaalset seisundit kui keha füsioloogilist toimimist. Joogaõpetuses ja –praktikas tuntakse ja kasutatakse reguleeritud hingamist, hingamisharjutusi e paranayama´sid rahunemiseks, keskendumiseks, tasakaalustumiseks, energia liikuma panemiseks, keha ja hingamisteede puhastamiseks jne.

Lisaks on hingamisel üks eripära, mida joogid oskavad ära kasutada nii enesetunde parandamiseks kui ka teraapilistel eesmärkidel. L.-P. Desjardins kirjutab raamatus “Joogateraapia põhimõtted”:

“Õhk näib läbi ninasõõrmete sisse ja välja liikumisel eelistavat pigem üht sõõret, mitte mõlemat sõõret võrdselt. Seda saab kontrollida asetades nimetissõrme sõõrmete alla ning hingates paari lühikese hingetõmbega välja. Võib märgata, et ühest sõõrmest väljub tugevam õhuvool kui teisest. Veelgi enam, õhu liikumine vaheldub regulaarselt ninasõõrmete vahel. Teisiti üteldes hingame me teatud aja ajooksul rohkem läbi vasaku ninasõõrme, siis läbi parema ninasõõrme ja nii edasi pidevalt vahelduvates tsüklites. ….

Üleminek ühest sõõrmest teise kestab umbes 10 minutit, mille kestel mõlemad ninaavad on samaaegselt avatud ja mõlemast sõõrmest väljub õhk võrdsetes kogustes. … Keskmisel täiskasvanul vaheldub puhkeolekus hingamine sõõrmete vahel iga 60 kuni 90 minuti vahel.”

Seda asjaolu saabki oma heaolu ja tervise heaks ära kasutada. Arvestama peab, et vasak ninasõõre on seotud parema ajupoolkeraga: loovuse, süvenemise, rahunemise ja keskendumisega. Parem ninasõõre on aga seotud vasaku ajupoolkeraga: ratsionaalse mõtlemisega, loogikaga, aktiivse tegutsemisega.

Kui suuname õhuvoolu rohkem vasakusse ninasõõrmesse pigistades hingates kinni parema ninasõõrme, saame keha temperatuuri alandada ja keha jahutada. Proovi hingata mõne minuti vältel või näiteks 15 korda läbi vasaku ninasõõrme ja jälgi oma enesetunnet: kas see muutus lahedamaks-jahedamaks, vabamaks ja rahulikumaks?

Küljel lamades on hingamise õhuvoolul kalduvus eelistada ülevalpool olevat kehapoolt. Lamades paremal küljel suundub õhuvool vasakusse ninasõõrmesse - see aitab alandada palavikku ja sellel on põletikuvastane toime.  Samuti on rahulikult uinumiseks hea lamada pigem paremal küljel, et õhuvool suunduks vasakusse ninasõõrmesse, keha ja mõistus rahuneks ja lõdvestuks.

Joogaõpetus avab inimkeha ja füsioloogia tahke, mille selgitamiseni tänapäeva teadus ja füsioloogia veel ei ole jõudnud.