Immuunsus - see on elustiil

Kindlasti on igalühel oma nipid, emade või vanaemade tarkused, kuidas ennast külmal ajal või viiruste perioodidel tervena hoida või haiguse puhul ravida. Õnneks on looja / loodus loonud inimkeha selliselt, et ta tervendab ja taastab ennast ise: haavad ja luumurrud paranevad, väliskeskkonnast sisse tunginud haigustekitajad hävitatakse ja keha keskkond ja tervis taastub loomulikul teel. Keha on pidevalt tegevuses tasakaalu ja tervise hoidmise ja taastamisega. See ongi immuunsus.

Selleks, et kirjeldada, kuidas immuunsüsteem füsioloogiliselt kehas toimib, peaks rääkima lümfisüsteemist, harknäärmest, immuunrakkudest, luuüdist, põrnast, antigeenidest, antikehadest, lümfotsüütidest, makrofaagidest, fagotsüütidest jne jne. Selle mõistmiseks peaks läbima üksikasjaliku anatoomia ja füsioloogia kursuse. Et see süsteem hästi toimiks, ei pea meil aga olema sellest üksikasjalikke teadmisi. Keha teab, kuidas toimida, olenemata sellest, kas mõistus sellest aru saab või mitte. Meie peame lihtsalt tagama kehale võimalused normaalselt e tervise huvides toimida.

Inimorganismi loomulik seisund on olla terve. Kui keha esmavajadused on rahuldatud ja keha funktsioonid toimivad normaalselt, toimib immuunsus hästi. Immuususe tugevdamine tähendab keha optimaalselt toimimas ja tasakaalus hoidmist, et keha loomulikud kaitse- ja taastusprotsessid saaksid töötada. Isegi kui nakatume või haigestume, ei ole haiguse kulg sellel juhul raske ja paraneme kiiresti.

Esimene asi, mida saame oma immuunsuse heaks teha, ongi võtta see teadmine oma igapäevase elu elamise ja harjumuste kujundamise aluseks: teha otsus olla terve ja võtta vastutus oma tervise eest ning kujundada tervislikult elamise harjumused ehk rahuldada keha esmavajadused.

 

Hingamine

Esimene asi, milleta eladada ei saa, on hingamine. Kui hingame, on hing sees. Kuidas me hingame, ei ole sugugi ükskõik. Hingamine on otseselt seotud meie emotsionaalse seisundiga ja stressitasemega. Stressiolukorras on hingamine kiire ja pinnapealne. Selles olukorras on keha ja organism valmis “võitlema või põgenema” ja kõik ressursid on sellele suunatud. Stressiolukorras on immuunsus madal, sest kehal ei ole ressursse haigustekitajatega võidelda. Üksnes oma hingamise reguleerimisega saame stessi vähendada ja viia keha rahu ja lõõgastuse seisundisse, mida reguleerib parasümpaatiline närvisüsteemi osa ja milles toimub organismi paranemine ja taastumine (nn „rest & digest“ režiim).

Hingamisharjutusi on väga palju ja erinevaid. Esimene põhimõte, mida tasuks tähele panna, on see, et mida pikemalt hingame, seda rahulikumad oleme. Rahuneda ja lõõgastuda aitab väljahingamise pikendamine. Väljahingamisega saame endast “välja hingata” pinged, ärevuse, jne. Ohkamine on üks sellistest spontaansetest vabastavatest väljahingamistest. Ohata võib ka teadlikult ja tahtlikult, lubades ohkega endast välja minna sellel, mis meid häirib või ärritab ning tunda kuidas keha lõõgastub ja vabaneb. Joogaõpetuse varamus on palju erinevaid hingamisharjutusi e paranayamasid, mis aitavad tasakaalustada nii keha kui mõistust.

Stress on keha (pidev) valmiseolek reageerida, tegutseda ehk “võidelda või põgeneda”. Liigse stressi põhjuseid on palju. Joogaõpetuse kohaselt võiks siin üldistatult välja tuua põhimõtte: millele viime oma tähelepanu, sinna suuname oma energia. Kuhu suuname energia, see areneb ja suureneb.

Kui tähelepanu on näiteks ärevust, hirmu või segadust tekitavate uudiste või meedia jälgimisel, suurendame hirmu ja ärevust ning tekitame kehas stressi, mis vähendab immuunsust. Selle asemel et jälgida pidevalt (sotsiaal)meediat saame suunata oma tähelepanu ja energia teadlikult enda ja oma lähedaste heaolu ja tervise loomisele tegeldes asjadega, mis tekitavad rahulolu ja heaolu. Näiteid võib tuua lõputult alates looduses värskes õhus liikumisest raamatute (ette)lugemise, käsitöö või meisterdamiseni.

Tervis saab alguse mõtteviisist ja suhtumisest: kui keskendume tervisele ja seda edendavatele tegevustele, oleme terved. Kui keskendume haigus(t)ele ja lähtume arusaamast, et haigused on elu vältimatu osa, jääme haigeks.

 

Liikumine

Viimase aastasaja jooksul on läänelik elustiil ning liikumisharjumused ja –vajadused väga kiiresti muutunud. Inimkeha ei ole nii kiiresti muutustega kaasa tulnud – teadlased on arvamusel, et inimkehale oleks kõige sobilikum elustiil, mis oli valdav keskajal. Kui teeme tööd, mis ei ole seotud liikumisega, on kindlasti vaja lisada enda ellu rohkem liikumist.

Liikumiseks ei pea ilmtingimata minema trenni, jõusaali või terviserajale. Eesmärgiks võiks olla liikumist soosiva ja võimaldava elustiili ja harjumuste kujundamine, liikumise muutmine igapäevase elu lahutamatuks osaks. Näiteks tööle minek jala või jalgrattaga, lifti kasutamise asemel treppidest käimine, inspiratsiooni või ideede saamiseks jalutamine jne. Liikumisharjumuste kujundamisel saab valida liikumise viisi, mis pakub rõõmu ja loob heaolu: jalutamine, tantsimine, jooga, võimlemine, jalgrattasõit, ujumine vms. See ei pea olema higistamine jõusaalis või pingutamine jooksurajal, mis kõigile ei sobi.

Hippokrates, keda peetakse tänapäeva arstiteaduse rajajaks, on ütelnud: “Kui sul on halb tuju, mine jalutama. Kui su tuju ikka ei parane, tee veel üks jalutuskäik.”



Immuunsuse seisukohalt on liikumisel oluline osa lümfiringe käimashoidmisel. Lümfiringe on üks immuunsüsteemi oluline osa, mille üks funktsioon on keha puhastamine jääkainetest ja bakteritest. Erinevalt vereringest, mida hoiab käimas pump ehk süda, ei ole lümfiringel sellist pumpa ja lümf liigub normaalselt siis, kui lihased töötavad. Lümfiringet soodustavad ka pööratud e pea-alaspidi ja jalad ülespoole jooga-asendid.

 

Vesi

Inimkeha koosneb keskmiselt 75% ulatuses veest. Vett on kehas igal pool, ka luudes ja hammastes. Kuna keha kaotab pidevalt vett nii higiga, uriiniga kui hingamisega (küllap see on maski kandes väga hästi selgeks saanud), siis tuleb kehas vajaliku vee koguse hoidmiseks ja taastamiseks juua piisavas koguses vett.

Rahvusvaheliselt tunnustatud osteopaat ja joogaterapeut, raamatu “Joogateraapia põhimõtted. Jooga tervendav vägi ja revolutsioon bioloogias” autor Laurier-Pierre Desjardins soovitab juua päevas iga 9 kehakaalu kilogrammi kohta vähemalt 1 klaasi vett. Kui juuakse kohvi, mis viib vett kehast välja, peaks jooma lisaks veel vett sama palju kui kohvi.


See vee kogus võib tunduda esialgu suur. Kui me ei ole harjunud vett jooma, võib janutunne olla kadunud ja keha ei anna enam veepuudusest selgelt märku. Selle asemel võib olla ebamäärane tunne “tahaks midagi head”, mille puhul jalad kõnnivad ise külmkapi poole või käsi sirutub ise küpsiste või kommikarbi poole. See võib olla signaal, et keha vajab vett, kuid me ei ole harjunud seda veepuuduse signaalina tõlgendama. Sellel juhul joo kõigepealt vett ja võib-olla leiad, et see oligi see “midagi” mida keha vajas.

Kui harjutad ennast regulaarselt vett jooma, siis taastub ka janutunne mõne nädala jooksul.

 

Toitumine

Inimkeha vajab toitu kütteainena energia tootmiseks ning ehitusmaterjalina rakkude ja kudede ülesehitamiseks ja taastamiseks. Seda oleks hea endale meelde tuletada, sest läänelikus elulaadis on toidul tihti ka meelelahutuse, ajaveetmise ja stressi või negatiivseid emotsioone kompenseeriv funktsioon. Õige toit ehk õige kütus ja ehitusmaterjal kehale hoiab keha efektiivselt töökorras..

Hippokrates on ütelnud: “Olgu toit sulle ravimiks”. Arvestada tuleb sedagi, et sarnaselt ravimiga on oluline õige doseerimine ja õige toiduvalik. Mis on ühele ravim, võib olla teisele mürk.

Inimkeha funktsioneerib efektiivselt siis, kui keemiline keskkond e happe-aluse (pH) tasakaal kehas on paigas. Tänapäeva läänemaailma toitumisharjumused, stress ja vähene vee joomine e vedelikupuudus kehas tekitavad aga kehas liigselt happelise keskkonna, mis on väsimuse, energiapuuduse halva tuju ja haiguste algseks põhjuseks. Peamised happelise keskkonna tekitajad on liha, nisu, valge riis, rafineeritud suhkur, piim, alkohol, kohv ja töödeldud- e valmistoidud. Liigse happelisuse vältimiseks peaks sööma rohkem aedvilju, puuvilju, rohelisi köögivilju, marju, herneid, ube, läätsi, pähkleid, mandleid, seemneid.


Sünnime siia ilma kõik erinevate potentsiaalidega ning nende potentsiaalide teostamiseks on igaühel erinev keha. Erinevatel kehadel on erinev seedimise ja toitainete omastamine võime. Sellepärast ei ole ka universaalset kõikidele inimestele sobivat toitumisrežiimi või toiduaineid. Siin on kohane oma keha usaldamine ning tähele panemine, milline on erinevate toiduainete mõju sinu kehale, meeleolule, energiatasemele.

India traditsiooniline tervisliku elamise õpetus ajurveeda on hea nõuandja kehatüüpide ja nendele sobivate toitude ja maitseainete osas. Alustada võiks näiteks Deepak Chopra raamatust “Täiuslik tervis” ja Kaja Keili raamatust „Elu maitsed. Praktiline Ajurveeda“. Oluline on see, et organism suudaks toidu võimalikult hästi ära seedida, toitained omastada ja jääkained väljutada. Tähtis on nii see, mida süüa, kui ka kuidas süüa:

·       Toit peaks olema valmistatud võimalikult terviklikest, st mitte rafineeritud ega töödeldud toiduainetest. Tervetesse, juurviljadesse, aedviljadesse, puuviljadesse jne on loodus kokku pannud täiusliku komplekti kõikidest vajalikest toitainetest, kiudainetest, vitamiinidest, ensüümidest jne nende seedimiseks ja omastamiseks.

·       Söö võimalikult värsket toitu. Värske toit ei tähenda tingimata toorest toitu, mis kõigile ei sobi. Oluline on süüa toit ära esimesel võimalusel pärast valmistamist, siis seedib ja omastub see kõige paremini. Ajurveeda soovitab valmistatud toit ära süüa samal päeval.

·       Söö hooajalist ja kohalikku toitu. Kuigi inimestel ei ole juuri, on nad seotud oma sünni- ja asukohamaaga ning neile sobib kõige paremini see toit, mis kohapeal kasvab ja on parajasti küpsenud või valminud, on naturaalne e mürkainete vaba (mahe).

·       Söö korraga võimalikult vähe erinevaid toite ja söö koos neid toiduaineid, ms kokku sobivad, ehk vajavad seedimiseks samu ensüüme. Uuri infot toiduainete kombineerimise kohta: kokku ei sobi näiteks liha ja kartul, liha ja leib, liha ja juust või kohupiim. Aed- ja juurvilju (va tärkliseline kartul) võib julgesti süüa koos teiste toiduainetega.

·       Söö regulaarselt samadel kellaaegadel. Kehale meeldib korrapärasus ja regulaarsus. Seedimine on kõige parem keskpäeval kella 12 ja 14 vahel, siis peaks olema ka päeva peamine söögikord. Seedimine on parem valgel ajal või päikesepaistelise ilmaga.

·       Päikese energia soodustab seedimise energiat, ajurveedas nimetatakse seda “seedetuleks”. Suvel päikseliseja sooja ilmaga on seedimine parem ning tooreste toitude seedimine kergem kui talvel. Ära kindlasti joo söögi juurde külma vett või muud jooki, see kustutab seedetule.

·       Võta söömiseks aega. Söö rahulikult ja keskendunult, mitte teiste tegevuste kõrvalt. Naudi söömist ja sööki. Lõõgastunud olekus reguleerib organismi tööd närvisüsteemi parasümpaatiline osa, mis keskendab energia just seedimis- ja teistele keha sisestele protsessidele. Seda rezhiimi nimetatakse inglise keeles ka “rest and digest”(puhka ja seedi).

·       Ajurveeda õpetab: “joo oma toitu ja söö oma jooki”. Sööki peaks hoolikalt närima, sest seedimine e toitainete süljega segunemine ja lõhustumine, samuti energia omastamine toidust algab suust. Kindlasti ei tohiks sööki joogiga alla loputada. Vett joo toidukordadest eraldi.

 

Uni

Inimkeha on looduse osa nagu kõik linnud, loomad ja taimed ning allub loodusseadustele ja -rütmidele sarnaselt kogu loodusega. Kõige rohkem tunnetame seda öö ja päeva vaheldumise puhul. Aga lisaks on ka ööpäevas perioodid, mil valitseb erineva aktiivsusega energia, mis omakorda soosib erinevat liiki tegevusi. Näiteks õhtul kell 18-22 on rahuliku energiaga periood, mis soosib lõdvestumist, puhkamist ja lõpuks ka uinumist. Olete tähele pannud, et Aktuaalse Kaamera ajal tekib rammestus ja silm vajub kinni? Siis olekski kõige soodsam aeg magama minna, et keha saaks hästi välja puhata. Enne seda on hea lülitada välja nutiseadmed ja arvuti, sest ka nende ekraanide valgus ei soodusta närvisüsteemi rahunemist ja uinumist. Pärast kella 22 algab aktiivsema energiaga periood ning kui teil on raskusi uinumisega, ei pruugi uinumine olla lihtne, kuigi olete väsinud.

Hommikul enne kella 6 on jälle kerge ja ärksa energiaga periood, mil on hea üles ärgata, kui on öösel piisavalt puhatud. Une ajal toimub organismi taastumine, tervenemine ja puhastumine. See on aeg, kui siseelundid töötavad aktiivselt, sest lihastel ja ajul koormust ei ole. Töötatakse läbi eelmise päeva “materjal” nii muljete, mõtete ja emotsioonide osas (mis võivad väljenduda unenägudes) kui ka toidu ja joogi ja muude ainete osas. Kui olete õhtul söönud ebasobivaid toite, söönud liiga palju või joonud alkoholi, siis ei pruugi uni olla hea ja sügav. Seda ei võimalda aktiivsel mürk- ja jääkaineid läbi töötav maks ja teised siseorganid.


Päike

Lõpus kõige olulisem - päike. Ilma päikseta ei oleks meid planeedil Maa. Päikeselt saame eluenergia, nagu ka kõik teised elavad olevused ja taimed meie planeedil. Ole võimalusel päikse käes, tee päikesetervituse jooga-asendite seeriat, luba päikesel enda sisse paista, endast läbi paista, sulandu päikesesse. Nii saad kõige paremini osa päikese tervendavast soojusest, valgusest ja energiast.

Päikse energiat saad ka süües päikese käes valminud aedvilju, puuvilju, marju ja seemneid.

Päikesekiirte toimel sünteesitakse nahas D-vitamiini, mis mõjutab immuunsust, luude arengut, lihastööd ja närvikoe talitlust. Meie kliimas soovitatakse lisaks võtta D-vitamiini preparaati nendes kuudes, mille nimes on r-täht (september – aprill), sest päikest ei ole siis piisavalt vajaliku koguse D-vitamiini tekkeks.

Naudi seda, et oled olemas ja elad - hingad, liigud, sööd, jood, puhkad, tunned maad jalgade all - ja et päike paistab ka pilvede taga! Tee otsus olla terve - sa oled oma tervise ja elu looja.





Eelmine
Kas me vajame kõike, mida tahame?
Järgmine
Eluenergia on sinu jaoks olemas siin ja praegu