5 näpunäidet uusaasta lubaduste elluviimiseks 

Derek Rydall, raamatu “Ärkamine. Seitse sammu eneseleidmise teel” autor ei ole asjata märkinud: “Enamus inimesi ei ela 70-90 aastat; nad elavad sama aastat 70-90 korda…”.  Tema õpetusel ja minu enda kogemustel põhinevaid näpunäited, mis võivad olla abiks uusaasta lubaduste täideviimisel.

1. Tee konkreetne otsus

Kõigepealt tõdegem, et harjumuste muutmine ja oma mugavustsoonist väljatulek ongi pingutav. Lihtsam ja mugavam on jätta see pingutus tegemata või leida enda jaoks õigustusi, miks me ei saa seda teha. Näiteks: “praegu ei ole õige aeg”, “mul ei ole selleks piisavalt raha/ aega/eeldusi”, “ma ei ole veel küps”, “kui lapsed on suureks saanud, siis…”, “lõpetan veel selle projekti, siis hakkan…”, „olen juba liiga vana“ jne. Sellepärast tuleks kõigepealt leppida endaga kindlalt kokku ehk teha kindel otsus midagi oma elus või harjumustes muuta.

Otsus peaks olema elluviimiseks piisavalt konkreetne. Näiteks ei piisa otsusest “hakkan tervislikumalt toituma”. Otsustama peaks, mida see täpselt endast kujutab. Näiteks: “Loobun järk-järgult punase liha söömisest”, “Asendan kommid ja küpsised kuivatatud puuviljaga”, “Söön iga päev kindlatel kellaaegadel”, “Järgin oma kehatüübile sobivat toitumisrezhiimi” vm.

Otsus “hakkan rohkem liikuma” peaks samuti sisaldama konkreetset liikumise viisi, samuti kui palju ja millal seda praktiseerida või harrastada. Näiteks: “Lähen iga päev jala/ rattaga tööle”, “Ei kasuta lifti ja käin alati trepist”, “Käin kaks korda nädalas jõusaalis”, “teen igal hommikul kell ...vähemalt pool tundi joogaharjutusi”.

2. Planeeri oma otsuse täideviimine

Planeeri ka otsuse täideviimise aeg ja lisa see oma päevaplaani teiste tööde-tegemiste juurde. Kui jätta see tegemata, võib olla enam-vähem kindel, et sa ei alusta sellega kunagi, sest tavaliselt ei jää harjumuspärastest tegevustest lihtsalt aega üle. See aeg tuleb võtta, kuna see on oluline. Väärtusta endale antud lubadust samaväärselt teistele antud lubadustega ja ära jäta selle täideviimist juhuse hooleks. Eriti naised ja emad jätavad tihti enda vajadused tahaplaanile ja ohverdavad need teiste nimel. Kes aga toob oma lähedastele ja perele rohkem rõõmu ja kasu, kas kurnatud ja ennast mitte väärtustav või oma ja teiste vajadustest teadlik, rahul ja rõõmus partner ja ema?

3. Jaga oma otsust teistega

Oma otsusest teistele rääkimine ja selle näiteks pereliikmete või sõpradega jagamine on üks hea viis, mis ei luba juba ettevõetust kergesti loobuda ja alla anda. Aruta sõprade või pereliikmetega, kuidas uus tegevus või harrastus edeneb, jagage omavahel kogemusi. Võib-olla saad ka teisi pereliikmeid oma tervislikku harrastusse kaasata. Kui tegeled sellega üksinda, siis anna oma lähedastele teada, millal oled oma uue tegevuse või harrastusega hõivatud, et nad teaksid sellega arvestada.

4. Ole endaga leebe aga järjekindel

Joogapraktikas soovitatakse endaga käituda nagu väikese armsa kutsikaga: olla leebe aga järjekindel. 

Kui oledki “libastunud” – mõni treening on vahele jäänud, oled õuna asemel kogemata söönud koogi vms – ära süüdista ennast ega otsusta: “nagunii ei tule midagi välja”, “ma ei saa hakkama”. Andesta endale ja jätka sealt, kus pooleli jäid. Tagasilööke tuleb kindlasti ette, aga see ei tähenda, et tuleks otsuse täitmisest loobuda.

5. Pea muudatustega piiri

Last bu not least e mitte vähemoluline on see, et muudatused ei käiks üle jõu. Liiga palju muutusi korraga võib tekitada stressi ja tunnet, et õnnestumine ei ole võimalik. Kui otsustad oma elu ja harjumusi radikaalsemalt muuta, planeeri harjumuste muutmine ja muudatuste täideviimine järk-järgult. Juuruta näiteks üks uus harjumus korraga ja kui see on sinu elu harjumuspäraseks osaks saanud, võta käsile järgmine.

Selliselt lähenedes muutub igasugune muudatuste planeerimine ja tegemine elus üsna pea harjumuslikuks ja sa muutud oma elu teadlikuks loojaks. Jõudu ja järjekindlust sulle selleks!